A, I ja U

oih! kui ma naudin, isegi vanu tuttavaid tänavaid, flaneerides. üksinda ümberringi.
mul meeldib praegu koristamine. kasvõi kontrolli eest?
ma paigutan kõik asjad nii nagu nad "peavad" olema.
mulle ei meeldi teiste inimeste kõikjalolevad asjad, ega meeldi, ka, kuidas inimesed mu siledat pinda roppendavat.
arvata võib et ma enam ei suitseta. arvata võib ka, et mu vana rootsi mentaliteet ehk meelsus üldse ei meeldi ega meenuta häid aegu.
mul meeldib kui inimesed on abivalmid, sõnavalmid, mõttevalmid.
mul meeldib kollased majad, need mis loistavad selle pingi ümber kus ma istun.
kollased, valgete kulmade ja postidega. ja pärastjaanise taeva helendav ööpaiste. kuigi mitte täpselt paiste, rohkem nagu Atlase sinised silmad kui ta kalevalalalalaat lugi mõnda aega tagasi.
täna istusime kolmekesi laua ümber. kõik enda om religioosne filosoofia taga. just keegi, kõige rohkem ma ise, ei saanud jumala persest välja. vaatasime naisi, kuigi ma vaatasin rohkem kuidas teised vaatasivad. ÄRGE TULGE TE TOLMUDEGA! aga mis aru nad saavad? ühtselt palju kui ma. sest me vaadenurgad seisavad Atlase, Itlise ning Utluse selja peal.
- mu ui suu uru mus su ruugud! ütleb üks
- mis kiridi jimi ti milisiti? itsitseb teine
- sah! ta lallad! alandab kolmas.
ja nõnda eemale too päev läkski.
oi kui saaks selle õnnelikku üksinduse koju kaasa tuua.